Eile käisime Jaanikaga ühe Saksa pere pool. Siin on paar sellist programmi, mis pakuvad välisüliõpilastele võimalust tutvuda mõne Saksa perekonnaga ja niimoodi kohalikku elu rohkem näha. Meie pere oli perekond Kapp! Ema ja isa (mõlemad lähenemas 50-le), täiskasvanud tütar ja poeg. Esimene ei ela enam kodus ning poega nägime veidikeseks meie külaskäigu lõpus (kes, tuli välja, on tõeline 'autopede'madalamale lastud autokere, sinine neoonvalgus auto ümber ja sees jne). Naine ja mees mõlemad olid põlised Chemnitzlased ja nii kujunes enamus meie vestlusest Saksa ja Eesti sotsialismi aja erinevuste üle arutlemiseks. Rääkisin nii palju, kui ma muidugi tean... Kuigi me praeguse aja Eesti kohta nii väga palju rääkida ei jõududki, jäi üldiselt mulje, et ega nad Eestist ikka eriti palju ei tea. Küsisid nt kas me oleme nüüd ikka päris demokraatlik maa!

Üldiselt oli kohe uksest sisse astudes näha, et tegemist on väga uskliku perekonnaga. Usuteemaline kalender ja krutsifiks seina peal, ning isegi naisteajakirjad, mis pereema meile seniks lugeda andis kuni ta väikest õhtusööki valmistas (soojad võileivad), olid usuga seotud! Ning enne, kui me sööma hakata jõudsime ja Jaanikaga hetkeks laua taga kahekesi jäime, ütlesin ma et vb tuleb söögipalve ka. Ja tuligi. Varsti tuli ka küsimus, kas me kirikus käime. Ma ei tea, miks mul aeg-ajalt, siis kui mõni minu vastu palju headust üles näidanud usklik inimene seda küsib, veidi ebamugav sellele vastata on, sest tavaliselt ütlen ma julgelt, et mina ei ole lihtsalt sellega üles kasvanud ja ei käi kirikus ning ei usu. Nii et vb kardan ma neid kuidagi solvata, aga samas on mul täiesti kindel arvamus, et selleks, et hea inimene olla, ei pea ma usklik olema! Ja ma tean, et mul on õigus:)
Kurje ja halbu inimesi leidub mõlemate, nii uskmatute kui ka usklike seas.



Aga nüüd veidi muust elust ka:
Käisin täna (reedel) Prahas!!!
Tasuta reis filosoofiateaduskonna poolt. Töllerdasime terve päeva Jaanikaga linna peal ringi.
Väike fotoreportaaž on järgmine:









Ma küll ei tea, mis kell see täpsemalt on aga kõik seisid tropina selle ees ja tegid pilti. Ma siis ka.



Mäs see veel on?






Käisin Alfons Mucha muuseumis. Trehvasin Hamletit, ütlesin: "Tšau, meeldiv jälle näha!"









Karoli, midagi Sulle;) Enjoy!



Maasikad, novembrikuises metsas!:D



Turistina siiski satun kirikutesse ka:)






Üks meeldiv bänd, eriti see pesulaua ja visplitega onu.



Kuigi eestlased on tšehhidel Euroopa joomarahvaks olemise võidujooksul tihedalt kannul, ei ole me esikohta neilt siiski veel võtta suutnud.









Siia käib kaka!






Läksin välismaale ennast otsima...ja leidsingi



Oi blin, kuhu me sattusime






Tulnukas mõtles, et teeks õige akna peal väikse suitsu




Suurlinna tuled ajasid ahneks

Sain just koori lehte mineva artikli valmis. Kuigi ega ta päris nõuetelevastav ei tulnud, sest sai nii pikk pikkk pikkkkk..... Aga eks näis. Ma ei osanud lihtsalt kõike 3500-sse tähemärki ära mahutada.

Karoli, sa oleksid pidanud mulle varem seda Berliini asja mainima!!! U2!!! Mul ju pole telkut ja ma ise liiga laisk, et saksa uudiseid lugeda:D Muidugi ma teadsin, et müüri langemise aastapäev on aga esinejate nimekirjaga polnud kursis. Samas oleks nädala sees reisimine väga kalliks läinud. Aga ikkagi peaks vist jah hakkama ennast kohaliku eluga rohkem kursis hoidma:) piinlik....

Aga, mis muidu.
Unustasin eelmine kord mainida, et eelmise nädala laupäeval käisin teatris. See polnud nagu päris päris teater, vaid 5 väliüliõpilase osalusel toimunud improvisatsiooniline teater, kus lasti seinale huvitavaid erinevate rahvaste muusikavideoid ja siis välisüliõpilased, kelle hulgas ka Jaanika oli, liikusid mööda lava ringi ja aeg-ajalt lugesid igaüks enda keeles kõva häälega raamatut. Muidu olid väga huvitavad videod, aga kui välismaalased juba raamatuid lugema pandi, siis oleks võinud muusikat mõnikord vaiksemaks keerata, et midagigi kuulda oleks, sest tegelikkuses oligi nii, et nad küll lugesid aga üle muusika ei olnud küll mitte midagi kuulda.
Järgmisel päeval käisime väiksema seltskonnaga Bayerimaal Bambergi linnas. Bambergis asub Saksamaa kõige terviklikumalt säilinud ajalooline vanalinn (vähamalt Wikipedia järgi:D) ning see on ka kantud UNESCO maailmapärani nimistusse. Oli küll väga ilus linn. Kohati meenutas ta mulle oma kitsaste keskaegsete tänavatega Tallinnat. Teised ütlesid, et Bamberg on väga sarnane Prahale. Kuigi ma pole sinna veel jõudnud, kavatsen selle reisi varsti ette võtta;)

Bamberg:








Teisipäeval toimus ühikas meie korruse pidu. Ühikaid haldav amet (või kuidas iganes seda kutsutakse) Studentenwerk andis igale korrusele 37 Euri, et üks kräu maha pidada ja selle kaudu omavahel korruserahvaga rohkem tuttavaks saada:D Ja saime ka. Kuigi meie korrusel elavast ligi 30st inimeses olid kas või korraks kohal minu mäletamist mööda vaid veidi üle poolte. Kohe alguses olid miskipärast ka mõned teiste korruste ja üldse teiste majade inimesed kohal. Muuhulgas nt venelane Artjom, kes keelekursusel minu kõrval istus ja keda ma juba väga pikka aega näinud ei olnud. Muidu valitseb minu teada meie korrusel sakslaste osakaal, teisel kohal 4 inimesega on esindatud poolakad:) Kuigi ma olen koridori peal ka nt ühte aasialast näinud ei olnud peol peale saksa, poola ja eestlaste meie korruse pealt ühegi teise rahvuse esindajat. Pidu oli kokkuvõttes väga äge ning kestis kuskil kella 5-ni hommikul, kuigi ma lahkusin juba 4:30 :D

Neljapäeval sattusin ma osa võtma ühest teaduslikust uurimusest. Olime peale lõunasööki Mensa ees kohvi joomas, kui meie juurde tuli üks tüdruk ja küsis, kas oleksime nõus osa võtma ühest mälu uurimusest. Ma mõtlesin, et miks ka mitte! Andrés pidi tööle minema ja Luca suutis ennast lihtsalt välja vabandada ja nii läksin ma sinna oma sakslasest naabripoisi Olliga. Ma lootsin, et kuna tegemist on mälu uuringuga, siis pean ma "Memoryt", "Mahjongi" või muud sarnast asja mängima, aga tegelikult pidin vastama küsimustele, et kuidas ma ennast hetkel tunnen ja kuidas ma ennast siis tunnen, kui mõtlen mõnele minevikus toimunud olukorrale, kus omasin teiste inimeste üle võimu. Siis pidime silmi pilgutamata läpaka veebikaamerat jõllitama samal ajal, kui see filmis, ja peale seda jälle 9-palli süsteemis läbi erinevate meeleolu kirjeldavate sõnade hindama, kuidas me ennast tunneme. Ühesõnaga, palju tundeid! Pärast anti Haribo kommi. Kõik teaduse nimel!

Reedel otsustasin 'mässata' ja selle asemel, et nii umbes 6 korda Brauclubi minna (kuhu väga suur hulk välistudengeid jälle läks), läksime Oldeniga ühte teise kluppi, mis oma õhustikult oli rohkem selline vaba, 'mitte-sära-disko' koht. No rohkem boheem koht, kuid samas mitte väga. Teema oli vist 60.-ndad aga mängiti ka muud retrot. Kuigi alguse poole olime meie tihti kahekesi ainsad "staarid" tantsuplatsil, sai kokkuvõttes siiski mõnusa tunnikese veeta. Kauemaks ei hakanud jääma, sest mul oli järgmine päev seminar.

Ja laupäeva õhtul käisin ma kasiinos!! Mina ei mänginud, ma leian paremaidki mooduseid, et oma raha kulutada:D Käisin lihtsalt ühe indialasega kaasas. Ta kaotas ruletis 65 euri! Ütles, et võitis ükskord 250 nii et on omadega veel plussis ja pole hullu!

Pelmeenid on ostetud (Jätkuks eelmisele jutule)....2kg! Lähipäevil tuleb russki style sööming. oguretšekite, smetana ja kõige muuga:D. Vene poes käisin tegelikult juba eelmisel reedel. 'Sputnik' asus minu kodust päris kaugel ning ütleme, et ülimalt sobilikus kohas, sest mul oli tunne, et ma olengi Venemaal! Või vähemalt Lasnamäel! Barankasid ostsin ka.

Nädalavahetusel käisime Berliinis. Brrrr...külm oli!
Muude tuntumate vaatamisväärsuste kõrval käisin seekord lõpuks ka teletornis ära. Ööbisime DDR-Design hostelis nimega 'Ostel'. Toa nimeks: 'Pionerlager':D hahaa. (Selleks, et pioneerilaagrisse minna, pidin ma Berliini sõitma:)). Muidu oli mõnus. Kahjuks ei näinud me eriti ööelu, aga elame üle. See eest sõin ühe õhtu jooksul kaks dönerit:P soodsamad kui Chemnitzis

Mõned juba teadavad, aga teisipäeval toimus siin Halloweeni pidu. Parim kostüüm sai auhinna. Kes võitis? Mina muidugi:D või õigemini minu juuksed.


Headest uudistest veel nii palju, et mul on nüüd võimalus röövida prantsuse poisi kitarr ja seda olen ma ka teinud ning see on praegugi minu käes. tintinntinnn!
Ja jõudsin lõpuks ka raamatukogusse. Ei tea kas see just nii väga hea uudis ongi, sest nüüd on mu laual virnas 8 poliitökonoomia raamatut, mis ootavad läbituhnimist:S

Täna mängisin veidi torujüri ja tegin avastusretke oma ummistunud kraanikausi torustikku. See vaatepilt ei olnud ilus. Seal valitsev bioloogiline mitmekesisus oli ikka liig mis liig. Enda õigustuseks võin öelda, et mu kraanikauss oli parajalt umbes juba siis kui ma siia alles tulin ning ma olen üpris veendunud, et minust väheolenevatel põhjustel otsustas sealne tropimonstrum lihtsalt oma haaret laiendada ja vanal rasval edasi kasvada ning ma olin sunnitud ennast lõpuks kokku võtma ja ta likvideerima.







Trummipõrin!!!! And the Oscar goes to.....






.