Kolmapäev, 9. detsember 2009

Tere!


Käisin neljapäeval sümfooniaorkestri kontserdil Mozartit kuulamas. Nägin kohaliku Stadthalle saali ära ja sain kinnitust asjaolule, et Chemnitz on tõesti inimeste keskmise vanuse järgi Saksamaa kõige vanem linn! No meil moodustavad ka tihti kontserdikülastajate põhiosa vanaemad ja vanaisad aga siin oli küll terve saal hallipäine.





Meil oli juba reedel jõulupidu! Veidi vara mu meelest ning veel imelikum on see, et eelmisel päeval oli veel European Studies'i ja Erasmuse pidu...
Kuna ma sain jõulupeost alles paar päeva varem teada, siis ei viitsinud enam jõulukinki ostma minna ja seega jõuluvanalt salmi või laulu eest kinki ei saanud. Aga ühe "rohlik'u" sain Tšehhi päkapiku käest ikkagi:




Laupäeval toimus ka salapärane jõuluekskursioon. Salapärane seeetõttu, et sihtpunkt oli saladus. Teadsin ainult, et läheme kuhugi Erzgebirgesse. Ja läksimegi.
Sõitsime veidi maad vana rongiga (peamine põnev osa selles sõidu juures oli lume nägemine!:D) ja käisime Saksimaa kõrgeima mäe - Fichtelberg'i (1214m) - otsas. NIIII KÜLM OLI!!! Selleks kohutavaks tuuleks, mis meid seal ees ootas polnud ma kuidagi ette valmistunud. Karupüksid jäid Eestisse ju:)








Hiljem pimedas, sõitsime läbi jõulutuledes väikeste külade ja linnade. Nimelt pidi Erzgebirges oma maja ja akende jõulutuledega valgustamine eriti suur traditsioon olema. See tulevat sellest, et kuna varem oli Erzgebirges põhitööks kaevandamine, ei näinud kaevurid tihti talvekuudel oma töögraafiku tõttu üldsegi päevavalgust ja seetõttu janunesid valguse järele.
Mitmed linnad isegi võistlevad omavahel selles, et kellel rohkem ja ilusamad tuled on. Mõnedel küladel tunduvad ka oma lemmikud jõulukaunistused olevat: nt olid ühes linnas akende peal eelistatult suured teravnurksed küünalde kolmnurgad, mõnes teises aga kaarekujulised:D Erzgebirge akna peale asetatavad küünlajalad (Schwibbogen)on Eesti tavapärastest väga erinevad: peamiselt on need puust ja rohkete nikerdustega:





Kuid neid võib leida ka rauast (nagu ka originaalsed Schwibbogenid). Ja hiilgesuuri kolakaid!:



Veel üheks tüüpiliseks jõulukaunistuseks, mida siin igas linnas näha saab, on püramiid:



Ekskursiooni lõpuks käisime ka Marienbergi nimelises linnas Weihnachtsmarktil ehk jõuluturul. Sõime Bratwursti ja olime rõõmsad:)

Üritasin ka tuledes majadest pilti teha aga ei tulnud eriti välja:D



Kahjuks pole ma veel Chemnitz'i Weihnachtsmarktile jõudnud. Olen sealt küll mitu korda mööda käinud aga korraliku külastuse võtan kindlasti oma lähiaja plaani.



Väikse pausi jõulumeeleollu tõi peale ekskursiooni toimunud Aafrika teemaline õhtu. Palju süüa:






....ja tantsu:






Esmaspäeval toimus Tšehhi õhtu raames küpsiste küpsetamine ja vana tšehhi Tuhkatriinu filmi vaatamine. Arvasin, et tehakse ikka piparkooke aga need olid rohkem šokolaadised kaeraküpsised kui piparkoogid. Ning kuigi poes müüakse piparkoogi taigent, tuli mul kange tahtmine proovida seda elus esimest korda ise teha. mmmmmmm

Eilsel Bulgaaria tudengite päeva üritusel sai jällegi ennast toidust täis pugitud ning tantsu vihutud - tantsu osas toimub Erasmuse fitness-programm täie hooga!



Ja ööl vastu eilset jättis jõuluvana meie "kingad-ukse-taga"-poolsele koridori osale väikese üllatuse. Mina õnneks sellesse ossa ei kuulu:D








Ja mis mõttes Tallinnas müügimaks kehtestatakse!? Mitte et mul eriti palju Tallinna poodidesse asja oleks, aga nüüd on siis veel vähem:S




.

Kolmapäev, 2. detsember 2009

Servus!

Mul käis täna päkapikk!!! Tõi ukselingi külge šokolaadikalendri:)

Muidu tahtsin mainida, et käisin eelmisel pühapäeval (22.11) Dresdenis teatris "Romeot ja Juliat" vaatamas.



Inglise filoloogia osakond tegi rongireisi välja nii, et 5 euri tuli ainult välja käia. Ja väga äge oli! See polnud klassikaline Romeo ja Julia, vaid kaasajastatud versioon. Rohke actioni (cage fighting:D), püsside, hip hopi ja muuga. Meenutas veidi Ethan Hawke'i "Hamleti" filmi, sest etenduses kasutati ka live videosid, nii et aeg-ajalt oli tunne, et olen kinos: mitut samal ajal toimuvat tegevust näidati korraga. Ja muidugi võib mitmeid paralleele tõmmata ka Baz Luhrmanni "Romeo ja Juliaga". Kuigi enne teatrisse minekut polnud mul aimugi, mis, kus ja kuidas, siis kokkuvõttes mulle väga meeldis!

Väike video ka:



Neljapäeval sai siis lõpuks see kaua oodatud venepärane sööming teoks. Na endlich! Tegin siis lisaks külmkapis truult enda aega ootavale 2-kilosele pelmeenipakile veel ka pannkooke ja ostsin hapukoort, -kurki ja muidugi odavaimat viina, mis ma leidsin. Kaheksa inimest said sellest kõigest kõhu ikka päris korralikult täis pugitud. Kahjuks unustab mu vana pea alati sellistel söömingutel pilti teha ja mul ei olegi ühtki tõendit ette näidata:(

Kuid mul on olemas tõend (kuigi ka ainult poolik), sellest, et mina, kui tavaliselt mitte eriti gurmaanne tüüp, sõin paar nädalat tagasi esimest korda karpe (vist...), siis, kui Saksalne Stefan meile mitmekäigulise pidusöömingu korraldas.
Ja see tõend on selline:



Ka sellel esmaspäeval toimus sarnane veidi väiksemat sorti sööming. Jälle sai karpe pastaga ning lisaks einevatest asjadest kokku segatud "veiniga" maitsestatud sooja koogelmoogelit:D mmmm

Tegelikult oli eelmine nädal üldse erakordselt venepärane, sest CdKs toimus laupäeval vene pidu! Rohke vene tümaka, kaaviari saia, viina, oguretšekite ning muidugi venekeelse kontingendiga. Mul oli kohati juba täitsa kodune tunne:D Eriti veel siis, kui WCs käies kuulsin, kuidas üks venelane (Eestis ütleks arvatavasti lihtsalt: "üks vene jorss"!) kellegagi juba tüli noris ja "naahhhuid" ja muu tore sõnavara kaunilt lendu tõusis. No teada-tuntud tõde ju, et ega see üks korralik (vene) pidu pole, kui kaklust ei toimu! Õnneks seal vist asi nii kaugele ikka ei läinud.

Ja laupäeval läksin jälle Tšehhi. Ühe sõbra juurde Liberec'i. Jah, see koht, kus selle aasta alguses suusatamise MM oli ja meie Andrus kulla võitis:) Suusahüppe mägede juures ja sealse mäe otsas olles kujutasin, kuidas Andrus, Jaak ja teised suusaässad mööda neid metsi ringi tuiskasid:D
Sõime tüüpilist tšehhi toitu: guljašš "knödel'iga"(saksa keeles)ja jõime peale "Kofolat" - Tšehhi variant coca-colast. Meenutab veidi meie poekalja. Söögi kohta aga niipalju, et kui meie sööme kastet kartuliga, siis seal ja ka Saksamaal süüakse seda "knödel'iga", ehk minu jaoks nätskemat sorti saiaga. Ja sõber veel vaidles vastu, et "ei, see ei ole sai, see on "knödel"! Sai, mis sai minu meelest:P
Kokkuvõttes, nii hea reis oli:)
Tõendusmaterjali ka:







"Kääbus" ja "Supermodell":D








Jällegi leidisin ennast Tšehhist:






















Ah siit siis tulebki lumi!






Reede, 20. november 2009

Eile käisime Jaanikaga ühe Saksa pere pool. Siin on paar sellist programmi, mis pakuvad välisüliõpilastele võimalust tutvuda mõne Saksa perekonnaga ja niimoodi kohalikku elu rohkem näha. Meie pere oli perekond Kapp! Ema ja isa (mõlemad lähenemas 50-le), täiskasvanud tütar ja poeg. Esimene ei ela enam kodus ning poega nägime veidikeseks meie külaskäigu lõpus (kes, tuli välja, on tõeline 'autopede'madalamale lastud autokere, sinine neoonvalgus auto ümber ja sees jne). Naine ja mees mõlemad olid põlised Chemnitzlased ja nii kujunes enamus meie vestlusest Saksa ja Eesti sotsialismi aja erinevuste üle arutlemiseks. Rääkisin nii palju, kui ma muidugi tean... Kuigi me praeguse aja Eesti kohta nii väga palju rääkida ei jõududki, jäi üldiselt mulje, et ega nad Eestist ikka eriti palju ei tea. Küsisid nt kas me oleme nüüd ikka päris demokraatlik maa!

Üldiselt oli kohe uksest sisse astudes näha, et tegemist on väga uskliku perekonnaga. Usuteemaline kalender ja krutsifiks seina peal, ning isegi naisteajakirjad, mis pereema meile seniks lugeda andis kuni ta väikest õhtusööki valmistas (soojad võileivad), olid usuga seotud! Ning enne, kui me sööma hakata jõudsime ja Jaanikaga hetkeks laua taga kahekesi jäime, ütlesin ma et vb tuleb söögipalve ka. Ja tuligi. Varsti tuli ka küsimus, kas me kirikus käime. Ma ei tea, miks mul aeg-ajalt, siis kui mõni minu vastu palju headust üles näidanud usklik inimene seda küsib, veidi ebamugav sellele vastata on, sest tavaliselt ütlen ma julgelt, et mina ei ole lihtsalt sellega üles kasvanud ja ei käi kirikus ning ei usu. Nii et vb kardan ma neid kuidagi solvata, aga samas on mul täiesti kindel arvamus, et selleks, et hea inimene olla, ei pea ma usklik olema! Ja ma tean, et mul on õigus:)
Kurje ja halbu inimesi leidub mõlemate, nii uskmatute kui ka usklike seas.



Aga nüüd veidi muust elust ka:
Käisin täna (reedel) Prahas!!!
Tasuta reis filosoofiateaduskonna poolt. Töllerdasime terve päeva Jaanikaga linna peal ringi.
Väike fotoreportaaž on järgmine:









Ma küll ei tea, mis kell see täpsemalt on aga kõik seisid tropina selle ees ja tegid pilti. Ma siis ka.



Mäs see veel on?






Käisin Alfons Mucha muuseumis. Trehvasin Hamletit, ütlesin: "Tšau, meeldiv jälle näha!"









Karoli, midagi Sulle;) Enjoy!



Maasikad, novembrikuises metsas!:D



Turistina siiski satun kirikutesse ka:)






Üks meeldiv bänd, eriti see pesulaua ja visplitega onu.



Kuigi eestlased on tšehhidel Euroopa joomarahvaks olemise võidujooksul tihedalt kannul, ei ole me esikohta neilt siiski veel võtta suutnud.









Siia käib kaka!






Läksin välismaale ennast otsima...ja leidsingi



Oi blin, kuhu me sattusime






Tulnukas mõtles, et teeks õige akna peal väikse suitsu




Suurlinna tuled ajasid ahneks