laupäev, 12. september 2009

Noniinoniinonii!

Käes on laupäev. Pärast eelmist eepose kirjutamist on käes hetk, kui hakkab juba väike kirjutamiskramp vist tulema:D. Praegu olen ülikooli arvutiklassis, sest ühikasse pole netti veel paar päeva lootust saada. Iga asi v6tab paar päeva aega! Päevad on siin p6him6tteliselt sarnased olnud: hommikul keelekursus ja pealel6unal jälle kuhugi linna peale asju ajama v6i niisama ringi jalutama. Kolmapäeva 6htul vaatasime Jaanikaga tema minu omast ilusamas toas filmi ja j6ime odavat Portugali veini peale. Filmi nimi oli „Waltz With Bashir“ ja see oli selline omapärane dokumentaal-animatsioon, kus näidati 1980.-ndate alguses toimunud massim6rva ja selles osalenud s6durite mälestusi. Üldse on sattunud minu siinviibimine kuidagi väga filmikeskne olema.

Neljapäeva 6htul nt käisime Jaanika „buddy“ Aleksandra, tema poisi Luke´i ja nende s6bra Saatch´iga kinos. Kuna Luke on prantslane ja tegelikult tuleks hääldada ´Lüük´ ja Saatch on vist saksa türklane siis ei ole mul eriti aimu kuidas nende nimesid tegelikult kirjutatakse:D Ja Aleksandra on üldsegi Leedukas. Vaatasime saksa filmi „Berlin ´36“, mis rääkis Berliini olümpiale saadetud naisk6rgushüppajatest, kellest üks oli tegelikult mees! Igatahes, väga p6nev. Pilet oli ainult tsipa kallis: 6 euri. Hinnad lähevad sinna Coca-Cola Plaza kanti. Imelik on see, et ma olin eelmisel päeval just seal hindu vaatamas käinud ja siis oli kijas, et k6ige odavam on teisipäeval ja neljapäeval kinos käia, ehk siis 4,60 ja 5,50 euri, aga neljapäeva 6htuks olid need samad hinnad juba 5,00-ks ja 6,00-ks muutunud. Ei tea kas toimus just sügishooaja hinnat6us v6i midagi taolist. Pärast filmi läksime Luke´i poole ilusas Kassbergi linnaosas ja mängisime Unot ja Aleksandra pakkus Leedu barankasid ja kooki.

Neljapäeval sain l6puks oma üli6pilaspileti kätte. Sellise magnetribaga ja puha. Nt arvutiklassi saab ainult sellega sisse, kuigi minu oma jumpsib pidevalt ukse lahti tegemisel.

Eile m6tlesime, et läheks ja vaataks veidi rohkem linna. Kutsusime ka Rumeenia tüdruku Silvia ja tshehhi Lukaš´i kaasa. Silvia elab täpselt meie ühika taga olevas kortermajas. See on talle ka vb veits taskukohasem, kui meile, sest tema saab meie 320 eurose stipendiumi asemel koguni 430 eurot kuus! Veits eba6iglane v6i mis. Aga ju see on Rumeenia madalamast elatustasemest tingitud. Tegelikult on meil ka lootust veel Eesti riigilt raha juurde saada, aga see v6ib laekuda alles semestri l6puks nii, et siin sellest nagunii kasu ei oleks. Lukaš aga polegi üldse Erasmuslane, vaid l6petas just keskkooli ja tuli siia aastaks keelt 6ppima, et siis keeletest teha ja hiljem ülikoolis informaatikat 6ppida. Igatahes, käisime Chemnitzi lossitiigi ääres ja sealset parki vaatamas. Ma vist olin jälle veidi udu ja ei teagi nüüd, kas see loss on siis alles v6i mitte, aga kirikut nägime ja sees käisime küll:D

Kuna Jaanikal on tänu Aleksandrale mitmeid kodumasinaid nagu nt veekeetja, triikraud ja telekas, siis käisime talle ka telekakaablit ostmas. Netikaablid, mida meil ühikas leviva kehvemapoolse Wifi t6ttu arvatavasti vaja hakkab minema, olid aga kuidagi kahtlaselt kallid, oleks teadnud oleks Eestist kaasa v6tnud. Minu isiklikul „buddyl“ pole minu jaoks hetkel kahjuks ikka aega, nii et eks ma üritan ilma hakkama saada.
Kuna eile sain ma esimest korda siinviibimise ajal netti, siis veetsin ma eufoorias paar tundi arvutiklassis ja tagasi ühikasse minnes sain Jaanikalt teada, et talle oli poes meie kursuse Ungarlane öelnud, et u 15 min. eest kogunesid Erasmuslased, et linna peole minna. Mina muidugi asjast midagi ei teadnud ja ei saanudki jälle minna:( nuuks. Loodan, et see infomüür edaspidi ikka lagunema hakkab. No ja siis tuligi juba traditsiooniline filmi6htu jälle ette v6tta. „Body of Lies“ seekord. Mina, harjunud Hiina lehekülgedelt filme vaatama ei ole ju oma arvutisse mustemateks internetita päevadeks filme tagavaraks varunud:D

LIsasin l6ppu ka m6ned pildid.

PS! Kui keegi oskaks juhendada, kuidas normaalselt piltidele pealkirju kirjutada, oleks tore. Sest praegu kasutasin küll imev6tteid, mida ükski endast lugupidav arvuti6petaja heaks ei kiidaks.


Silvia, mina ja Jaanika:




















Minu tuba:















































Tagumine maja on minu ühikas:



















































Üks nendest kesklinna tühjadest majadest:































































Köök ja vannituba:



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar