Eile käisime Jaanikaga ühe Saksa pere pool. Siin on paar sellist programmi, mis pakuvad välisüliõpilastele võimalust tutvuda mõne Saksa perekonnaga ja niimoodi kohalikku elu rohkem näha. Meie pere oli perekond Kapp! Ema ja isa (mõlemad lähenemas 50-le), täiskasvanud tütar ja poeg. Esimene ei ela enam kodus ning poega nägime veidikeseks meie külaskäigu lõpus (kes, tuli välja, on tõeline 'autopede'madalamale lastud autokere, sinine neoonvalgus auto ümber ja sees jne). Naine ja mees mõlemad olid põlised Chemnitzlased ja nii kujunes enamus meie vestlusest Saksa ja Eesti sotsialismi aja erinevuste üle arutlemiseks. Rääkisin nii palju, kui ma muidugi tean... Kuigi me praeguse aja Eesti kohta nii väga palju rääkida ei jõududki, jäi üldiselt mulje, et ega nad Eestist ikka eriti palju ei tea. Küsisid nt kas me oleme nüüd ikka päris demokraatlik maa!

Üldiselt oli kohe uksest sisse astudes näha, et tegemist on väga uskliku perekonnaga. Usuteemaline kalender ja krutsifiks seina peal, ning isegi naisteajakirjad, mis pereema meile seniks lugeda andis kuni ta väikest õhtusööki valmistas (soojad võileivad), olid usuga seotud! Ning enne, kui me sööma hakata jõudsime ja Jaanikaga hetkeks laua taga kahekesi jäime, ütlesin ma et vb tuleb söögipalve ka. Ja tuligi. Varsti tuli ka küsimus, kas me kirikus käime. Ma ei tea, miks mul aeg-ajalt, siis kui mõni minu vastu palju headust üles näidanud usklik inimene seda küsib, veidi ebamugav sellele vastata on, sest tavaliselt ütlen ma julgelt, et mina ei ole lihtsalt sellega üles kasvanud ja ei käi kirikus ning ei usu. Nii et vb kardan ma neid kuidagi solvata, aga samas on mul täiesti kindel arvamus, et selleks, et hea inimene olla, ei pea ma usklik olema! Ja ma tean, et mul on õigus:)
Kurje ja halbu inimesi leidub mõlemate, nii uskmatute kui ka usklike seas.



Aga nüüd veidi muust elust ka:
Käisin täna (reedel) Prahas!!!
Tasuta reis filosoofiateaduskonna poolt. Töllerdasime terve päeva Jaanikaga linna peal ringi.
Väike fotoreportaaž on järgmine:









Ma küll ei tea, mis kell see täpsemalt on aga kõik seisid tropina selle ees ja tegid pilti. Ma siis ka.



Mäs see veel on?






Käisin Alfons Mucha muuseumis. Trehvasin Hamletit, ütlesin: "Tšau, meeldiv jälle näha!"









Karoli, midagi Sulle;) Enjoy!



Maasikad, novembrikuises metsas!:D



Turistina siiski satun kirikutesse ka:)






Üks meeldiv bänd, eriti see pesulaua ja visplitega onu.



Kuigi eestlased on tšehhidel Euroopa joomarahvaks olemise võidujooksul tihedalt kannul, ei ole me esikohta neilt siiski veel võtta suutnud.









Siia käib kaka!






Läksin välismaale ennast otsima...ja leidsingi



Oi blin, kuhu me sattusime






Tulnukas mõtles, et teeks õige akna peal väikse suitsu




Suurlinna tuled ajasid ahneks

Sain just koori lehte mineva artikli valmis. Kuigi ega ta päris nõuetelevastav ei tulnud, sest sai nii pikk pikkk pikkkkk..... Aga eks näis. Ma ei osanud lihtsalt kõike 3500-sse tähemärki ära mahutada.

Karoli, sa oleksid pidanud mulle varem seda Berliini asja mainima!!! U2!!! Mul ju pole telkut ja ma ise liiga laisk, et saksa uudiseid lugeda:D Muidugi ma teadsin, et müüri langemise aastapäev on aga esinejate nimekirjaga polnud kursis. Samas oleks nädala sees reisimine väga kalliks läinud. Aga ikkagi peaks vist jah hakkama ennast kohaliku eluga rohkem kursis hoidma:) piinlik....

Aga, mis muidu.
Unustasin eelmine kord mainida, et eelmise nädala laupäeval käisin teatris. See polnud nagu päris päris teater, vaid 5 väliüliõpilase osalusel toimunud improvisatsiooniline teater, kus lasti seinale huvitavaid erinevate rahvaste muusikavideoid ja siis välisüliõpilased, kelle hulgas ka Jaanika oli, liikusid mööda lava ringi ja aeg-ajalt lugesid igaüks enda keeles kõva häälega raamatut. Muidu olid väga huvitavad videod, aga kui välismaalased juba raamatuid lugema pandi, siis oleks võinud muusikat mõnikord vaiksemaks keerata, et midagigi kuulda oleks, sest tegelikkuses oligi nii, et nad küll lugesid aga üle muusika ei olnud küll mitte midagi kuulda.
Järgmisel päeval käisime väiksema seltskonnaga Bayerimaal Bambergi linnas. Bambergis asub Saksamaa kõige terviklikumalt säilinud ajalooline vanalinn (vähamalt Wikipedia järgi:D) ning see on ka kantud UNESCO maailmapärani nimistusse. Oli küll väga ilus linn. Kohati meenutas ta mulle oma kitsaste keskaegsete tänavatega Tallinnat. Teised ütlesid, et Bamberg on väga sarnane Prahale. Kuigi ma pole sinna veel jõudnud, kavatsen selle reisi varsti ette võtta;)

Bamberg:








Teisipäeval toimus ühikas meie korruse pidu. Ühikaid haldav amet (või kuidas iganes seda kutsutakse) Studentenwerk andis igale korrusele 37 Euri, et üks kräu maha pidada ja selle kaudu omavahel korruserahvaga rohkem tuttavaks saada:D Ja saime ka. Kuigi meie korrusel elavast ligi 30st inimeses olid kas või korraks kohal minu mäletamist mööda vaid veidi üle poolte. Kohe alguses olid miskipärast ka mõned teiste korruste ja üldse teiste majade inimesed kohal. Muuhulgas nt venelane Artjom, kes keelekursusel minu kõrval istus ja keda ma juba väga pikka aega näinud ei olnud. Muidu valitseb minu teada meie korrusel sakslaste osakaal, teisel kohal 4 inimesega on esindatud poolakad:) Kuigi ma olen koridori peal ka nt ühte aasialast näinud ei olnud peol peale saksa, poola ja eestlaste meie korruse pealt ühegi teise rahvuse esindajat. Pidu oli kokkuvõttes väga äge ning kestis kuskil kella 5-ni hommikul, kuigi ma lahkusin juba 4:30 :D

Neljapäeval sattusin ma osa võtma ühest teaduslikust uurimusest. Olime peale lõunasööki Mensa ees kohvi joomas, kui meie juurde tuli üks tüdruk ja küsis, kas oleksime nõus osa võtma ühest mälu uurimusest. Ma mõtlesin, et miks ka mitte! Andrés pidi tööle minema ja Luca suutis ennast lihtsalt välja vabandada ja nii läksin ma sinna oma sakslasest naabripoisi Olliga. Ma lootsin, et kuna tegemist on mälu uuringuga, siis pean ma "Memoryt", "Mahjongi" või muud sarnast asja mängima, aga tegelikult pidin vastama küsimustele, et kuidas ma ennast hetkel tunnen ja kuidas ma ennast siis tunnen, kui mõtlen mõnele minevikus toimunud olukorrale, kus omasin teiste inimeste üle võimu. Siis pidime silmi pilgutamata läpaka veebikaamerat jõllitama samal ajal, kui see filmis, ja peale seda jälle 9-palli süsteemis läbi erinevate meeleolu kirjeldavate sõnade hindama, kuidas me ennast tunneme. Ühesõnaga, palju tundeid! Pärast anti Haribo kommi. Kõik teaduse nimel!

Reedel otsustasin 'mässata' ja selle asemel, et nii umbes 6 korda Brauclubi minna (kuhu väga suur hulk välistudengeid jälle läks), läksime Oldeniga ühte teise kluppi, mis oma õhustikult oli rohkem selline vaba, 'mitte-sära-disko' koht. No rohkem boheem koht, kuid samas mitte väga. Teema oli vist 60.-ndad aga mängiti ka muud retrot. Kuigi alguse poole olime meie tihti kahekesi ainsad "staarid" tantsuplatsil, sai kokkuvõttes siiski mõnusa tunnikese veeta. Kauemaks ei hakanud jääma, sest mul oli järgmine päev seminar.

Ja laupäeva õhtul käisin ma kasiinos!! Mina ei mänginud, ma leian paremaidki mooduseid, et oma raha kulutada:D Käisin lihtsalt ühe indialasega kaasas. Ta kaotas ruletis 65 euri! Ütles, et võitis ükskord 250 nii et on omadega veel plussis ja pole hullu!

Pelmeenid on ostetud (Jätkuks eelmisele jutule)....2kg! Lähipäevil tuleb russki style sööming. oguretšekite, smetana ja kõige muuga:D. Vene poes käisin tegelikult juba eelmisel reedel. 'Sputnik' asus minu kodust päris kaugel ning ütleme, et ülimalt sobilikus kohas, sest mul oli tunne, et ma olengi Venemaal! Või vähemalt Lasnamäel! Barankasid ostsin ka.

Nädalavahetusel käisime Berliinis. Brrrr...külm oli!
Muude tuntumate vaatamisväärsuste kõrval käisin seekord lõpuks ka teletornis ära. Ööbisime DDR-Design hostelis nimega 'Ostel'. Toa nimeks: 'Pionerlager':D hahaa. (Selleks, et pioneerilaagrisse minna, pidin ma Berliini sõitma:)). Muidu oli mõnus. Kahjuks ei näinud me eriti ööelu, aga elame üle. See eest sõin ühe õhtu jooksul kaks dönerit:P soodsamad kui Chemnitzis

Mõned juba teadavad, aga teisipäeval toimus siin Halloweeni pidu. Parim kostüüm sai auhinna. Kes võitis? Mina muidugi:D või õigemini minu juuksed.


Headest uudistest veel nii palju, et mul on nüüd võimalus röövida prantsuse poisi kitarr ja seda olen ma ka teinud ning see on praegugi minu käes. tintinntinnn!
Ja jõudsin lõpuks ka raamatukogusse. Ei tea kas see just nii väga hea uudis ongi, sest nüüd on mu laual virnas 8 poliitökonoomia raamatut, mis ootavad läbituhnimist:S

Täna mängisin veidi torujüri ja tegin avastusretke oma ummistunud kraanikausi torustikku. See vaatepilt ei olnud ilus. Seal valitsev bioloogiline mitmekesisus oli ikka liig mis liig. Enda õigustuseks võin öelda, et mu kraanikauss oli parajalt umbes juba siis kui ma siia alles tulin ning ma olen üpris veendunud, et minust väheolenevatel põhjustel otsustas sealne tropimonstrum lihtsalt oma haaret laiendada ja vanal rasval edasi kasvada ning ma olin sunnitud ennast lõpuks kokku võtma ja ta likvideerima.







Trummipõrin!!!! And the Oscar goes to.....






.

Ma vist unustasin kirjutada ühest väga põnevast avastusest, mis ma tegelikult juba umbes kuu aega tagasi tegin: meie esimese korruse üks naiste WC on ilma potita, ehk siis selline, kus on poti asemel mingi madal asi kuhu saad jalgupidi peale ronida! Miks!? Isegi kui siin majas leidubki aeg-ajalt sellise poti usku inimesi, siis ikkagi miks peaks selle siia ehitama. Ja kas see tähendab, et isegi kui neid inimesi leidub, siis nad kõik jooksevad koguaeg esimese korruse vahet? veider.



Üldiselt hakkasin ma nüüd peale tanstulõviks olemise ka võrkpalli proffffiks. Selliseks, kes lööb palli vale kohaga ja peale igat mängukorda omab paar päeva siniseid käsi. Harjutamine teeb meistriks.

Uisutamas käisin ka. Suutsin ühe korra kukkuda, kuid üritan ennast välja vabandada sellega, et see oli lumesõjast tingitud.

Mis veel. Nädalalõpp oli ikka veidike pidu.
Neljapäevasel olengul olin sunnitud ühel hetkel meestekarjaga üksi jäädes rammsteini uut videot vaatama. Põnev

Reede õhtu lõppes Döner-Drive-In's:) mmmmmm! Tegelikult on siin ka Döner King, aga see asub veits linna teises otsas ja ma pole seal sees käia jõudnud:D

Ja laupäeva lõunal äratas Jaanika mu üles teatega, et meil tuleb bulgaarlastega magusasööming. Nii ma siis tormasin poodi ja otsustasin järelejäänud vähese ajaga küspsisetorti teha. Jällegi: mmmmmmmmm! Ja samal õhtul tegid itaallased meile pastat. Mmmmmm mmmmm! Väga 'gurmaanne' nädalalõpp seega. Süüa me oskame!
Sellest väiksest köögiolengust aga kujunes suuremat sorti tantsupidu, sest mingeid ime teidpidi jõudis kõmu CdKsse, kus toimuvalt igavalt jalgpalliturniiri lõpupeolt inimeste massid kohale voolasid.
Kuuenda korruse elanikud ei olnud eriti rõõmsad.

Nädalalõpul jõudsin käia ka lähedalasuvas Augustusburgi linnas ja lossis.

Söögi teema jätkuks ütlen seda, et sain teada, kus asub siinne vene pood: 'Sputnik'- on tal nimeks ning mul on plaanis sinna lähiajal pelmeene ostma minna!


PS! Eha, tahaks küll omale ka kuldset maja.....pean ka sellele pudeliärile tõsisemalt mõtlema, kuigi üks poiss meil juba on 'Pfand-pirat' - nt korjas peo ajal põõsa alla pudeleid varuks:D


Döner King!



Uisutasime


Powerball-pidu:)



Pasta:



Augustusburg:

Halloo,

ich bin zurück! Eelmine nädal algas siis lõpuks kool. Mul oli koguni 2 ainet!:D Jah, loengute alguse edasilükkamine on siin väga moes, nt selle nädala esmaspäeva õhtul pidi mul ühes aines esimene loeng olema, aga kohale minnes tuli välja, et seal toimub hoopis eelmise semestri eksam. Tulin siis sama targalt koju tagasi.
Eelmise nädala ainetest üks oli poliitika osakonnast ja sellel seminaril osales ainult 4 inimest! Nii mõnus oli tegelikult. Ma ei usu, et Tartus kunagi sellist privaatloengut toimuks. Tegelikult peaks sinna veel inimesi juurde tulema, aga loodetavasti mitte väga palju. Ja veel üks imelik asi on selle toimumisaeg: kahel novembri nädalavahetusel, aga siis juba kaks täispikka päeva järjest!:S
Teine aine oli Vocabulary Building. Mu meelest veidi mõttetu. Eilseks oli vaja kodus läbi vaadata nimekiri 2000 inglise keeles enamkasutatavast sõnast ja akadeemilistes tekstides enamkasutatavatest sõnadest ning ära märkida need mida ma ei tea. Nendest 2000st teadsin kõigile vähemalt ühte tähendust, ja siis onu käis ringi ja vaatas ja kui ma seda talle ütlesin, siis ta vastas poolkurjalt, et sa pead enda vastu ikka aus olema, sest kokkuvõttes pead kõiki neid sõnu teadma! No tõesti, kui minu kõrval olevad inimesed ei tea selliste sõnade nagu 'cattle' ja 'greed' tähendust, siis ta tõesti võib arvata, et ma peaks ka samade teadmistega olema!
Loodetavasti saan kursuse lõpuks siis need akadeemilised sõnad peale kahte aastat lõpuks selgeks:)

Ei viitsi praegu rohkem koolist rääkida.
Mulle väga meeldib, et erinevalt Tartust on siin campus. Seega palju kohti, mis just tudengitele mõeldud: lisaks sööklale nt kino, 3 baari, raadio peaks olema ja Club der Kulturen jne. Viimane on selline huvitav koht, kus tudengid korraldavad ise üritusi ja muuhulgas ka töötavad seal asuvas baaris (vist tasuta). Igatahes, CdK-s olen viimasel ajal tihti viibinud. Nt toimus seal reedel India Diwali festivali tähistamine. Indialased tutvustasid Diwalit ja pakkusid India toite. Pärast ma küll tõmbasin uttu ja läksin kluppi aga tore oli ikkagi:) Esmaspäeval oli samas kohas Tšehhi-Slovaki õhtu. Ühtegi ettekannet ei toimunud aga pakuti küüslaugu suppi ja leiba. Saate vist juba aru, et tasuta toit on üks põhjus miks sinna minna;) Tudengi värk noh. Ja eile toimus Kanada tänupüha tähistamine. Tutvustati, kuidas kalkunid ehmatusest südamerabanduse saavad ja vihmase ilma korral üles vaadates ära upuvad, ning hiljem pakuti seda sama täidetud kalkunit koos kartulipudru ja aedviljadega söögiks. Toidu eest paluti seekord küll väikest annetust, kuid see 50 senti ei morjenda. Eriti, võttes arvesse varasemaid tasuta sööminguid:)

Nädalavahetusel, hispaanlastega Hispaania ajaarvamise järgi peol käies (jõudin koju 6:40) ja nende külma ilma üle kurtmist kuulates jõudsin juba hetkeks kahetsema hakata, et ma ka Hispaania sooja päikese alla oma Erasmust veetma ei läinud. Aga samas pole sellel ilmal häda midagi, kui su ümber on toredad inimesed:)

Tegelikult on viimase kahe nädala jooksul veel palju juhtunud, aga ma olen liiga laisk, et oma klaviatuurist selle kohta midagi välja imeda:D Ahjaa, seda võin öelda, et esmaspäeval käisin tantsu trennis: hip hop, jazz, funk dance. Udupeen.
Ning eile üritasin oma sõrme kapsasalatisse hakkida ja sain sellega ka osaliselt hakkama:D

Tšutšufrei!





.

Tere!

Täna tahaksin ma teile rääkida.....mormoonidest! Jah, need tuttavad tegelased, kes meist paljude ustele ja õlale koputanud. Üritavad ka südametunnistusele koputada, aga see on teine teema:)

Igatahes, eelmistel nädalatel oli mul nendega kohe mitu veidrat kokkupuudet. Mingil päeval kuulsin ma koridorides ustele koputusi ja ühel hetkel jõudis saatuse koputus ka minu uksele:D Vastu vaatasid üks poiss ja kaks tüdrukut - sakslased. Rääkisid ikka sama juttu, et kas ma tahaksin nende raamatut ja kohtumisele tulla. Ütlesin, et ma arvan, et on parem, kui te oma raamatu kellelegi teisele kingite, sest ma ei kavatse seda nagunii lugeda. Ja siis see poiss ütles, et iga kord kui ta sellist vastust kuuleb arvab ta, et just see ongi tegelikult see õige inimene, kellele raamat kinkida. Tehing jäi siiski ära.
Eelmise neljapäeva hommikul kell 10 (mina magasin muidugi), helises mu toas uksekell-telefon. Võtsin unesegasena vastu ja mingi saksa tüdruk hakkas rääkima. Ütles, et ta rääkis minuga paar päeva tagasi ja rääkis ka mu naabriga ning nad tundsid mu pärast juba muret, sest polnud minust midagi kuulnud, või midagi sellist!!! Ma olin täitsa hämmingus: või, et tundsid muret, ja rääkisid naabriga, ei tea millisega?! Jaanika pole nendega küll rääkinud! Ei tea, kas valetamine ei lähegi sinna kuskile patu moodi kategooriasse...
Veidrad inimesed. Muidu, mingil hetkel, esimesel nädalal, kui ma polnud veel eriti sisse elanud ja üksildasena õhtustel linnatänavatel ringi tuiasin, tekitasid mormoonipoisid, kes minuga juttu tegid, isegi koduse tunde:D Samasugused valgetes särkides noormehed tulevad ju Tartuski koguaeg vastu ja räägivad sama juttu:D

Aga aitab mormoonidest:)
Laupäeval käisin ma Hamburgis. Jällegi üks põnev reis. Seekord nägime küll parajas koguses linna ja uue asjana Hamburgis käisin ka Reeperbahnil ära;) Veider, kuid samas meeldiv oli see, et 3.okt on Saksamaal püha ja kõik poed olid kinni ning seepärast linnatänavatel väga vähe rahvast, kes liikumist oleks takistanud:)Reisi tipphetk oli muidugi see, kui üks rong hilines ning me pidime öösel 5 tundi Leipzigi rongijaamas veetma. Ühe tunni jagu jaksasime ka linnas ringi käia, aga ülejäänud aja uinusime pinkidel. Hea, et McDonalds vähemalt lahti oli, ostsin sealt esimest korda peale eelmist suve ühe ülikalli burgeri taolise asja ja magasin sooja diivani peal 2 tundi, kuni tädi tuli ja hakkas vist vihjena juba laudade pealt asju ära korjama. Koju jõudsin kell 7 hommikul ja magasin õhtuni.
Eile algas ametlikult 'orientierungswoche', ehk midagi sissejuhatava nädala sarnast. Meile peeti üks ettekanne, pakuti võileiba ja kooki ning hiljem viidi raekoda vaatama.
Täna tegin ma inglise keele testi! Tegelikult on see mõeldud esimese semestri inimestele, et neid keelekursuste rühmadesse jagada. Ma nagunii nendesse ei lähe, aga mulle öeldi, et kui ma nt mingitki keele alast kursust võtta tahan, siis pean ka selle testi tegema. Ei tea veel, kas mul läheb seda üldse vaja, aga põhimõtteliselt ütles testi läbiviija, et nagunii mind kuhugi nt 3.semestri ainele ei lasta. Ma ei saa aru, miks ta mulle üldse ütles, et ma selle testi siis teeksin! Mõttetu. Segane jutt.
Õhtul sai kino. Otseses mõttes: käisin kinos mingit pransuse filmi vaatamas 'Bienvenue chez les Ch'tis' - sakslaste poolt pealeloetud muidugi.

Ja täna, nagu ka eile käisin ma läbi kõik suuremad poed ja 'drogeried', et leida sellist imeasja nagu riietele mõeldud antistaatiline sprei. Mida ei ole, seda ei ole! Saksamaa!







Meie reisidel EI SAA rongis rahulikult magada!







Mängisin juuksurit:



.

Heia!

See nädal on enamasti möödunud ärasaatmispidude tähe all. Kaks türgi poissi lõpetasid praktika ja läksid eile koju ära.
Muidu käisin reedel esimest korda siinoleku jooksul klubis: 'Brauclub'. Sain 5 eurose Saturni (elektroonikapood) kinkekaardi (oleks ainult varem selle saanud, poleks pidanud oma netikaabli eest nii hirmkallist hinda maksama). Üldiselt oli tore koht, ainult riidehoiu järjekord oli kohutavalt aeglane ja lisaks oli mineraalvesi seal 3 euri! Laupäeval mõtlesin, et käin IKEAs ära. Shoppasin 3.94 eest terve hunniku kraami: panni, taldriku, 2 klaasi, 3-se puulusikate komplekti ja käteräti. Vot nii hea shoppaja olen:D
Laupäeval, kui teistega ühes ühikaköögis istusime, suutsime jälle naabreid ärritada. Mina ei olnud küll sel hetkel seal, kuid meid külastas "vetsupaberitüdruk", kes keerutas vetsupaberit sõrme otsas ja põhimõtteliselt käskis uttu tõmmata, kui sellel korrusel ei ela. Ja pärast järgmise õhtu ärasaatmissöömingut, oli köögi (seekord teise) ukse peal silt, et te olite liiga valjud. Me ikka ei saa ilma selliste probleemideta:D Pühapäeval toimuski üks korralik ja valju sööming. Ma sain teada, et Türgis ei tee tegelikult lapsed kodus midagi! Lucky bastards! Ema kokkab ja koristab ette taha. Aga samas on seal emad ka enamasti kodused, nii et jah. Seega Türgi tüdrukud on oma emadele siinsete kokkamistega aina enam muljet avaldanud. Ja süüa sai korralikult. Ühel hetkel sadasid meie poole sisse ka 2 veidrat saksa tüüpi, kes akna taga suitsuautomaadi peale roninud olid ja sissepääsu küsisid. Nad ütlesid, et tähistavad valimisvõitu. Aga veits kõhe, kui taolised inimesed hiljem poliitikasse minema peaksid:D
Esmaspäeval sain kitarri näppida. Küll ainult korraks, aga ikkagi. Vene poisid, kes meie õues toimuvale kogunemisele tulid, olid kitarri kaasa võtnud.

Ning, et ka oma muljetavaldavat kokakunsti näidata, ostsin teisipäeval omale koogivormi ja tegin viimaseks ärasaatmispeoks ameerika õunakooki, miskipärast jäi veidi laialilagunev aga see eest maitse oli hea. Kiideti:)